Psalm 21, et Jumal hoiaks tulekahju ära ja et ei tehtaks kahju
Vastu τolemine Püha Arsenius Kapadookiast see psalm töötab selle nimel, et Jumal tunneks meile kaasa, et ta vähendaks või ei lase tulel inimesi kahjustada.
1 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Miks sa seisad kaugel minu päästest ja mu ohkamise sõnadest?
2 Jumal, ma hüüan päeval ja sina ei vasta öösel ja ma ei vaiki.
3 Tõesti, sina, Püha, elad Iisraeli kiituste keskel.
4 Meie esiisad lootsid sinu peale ja sa päästsid nad.
5 Sinus nad kisendasid ja said päästetud, sinu peale nad lootsid ega jäänud häbisse.
6 Mina olen aga uss, mitte inimene, inimeste teotus ja inimeste väsimus.
7 Mind on pilkanud need, kes näevad, et avan oma huuled, raputavad pead ja ütlevad:
8 Ta lootis Issanda peale, las ta vabastab ta, lunastab ta, sest tal on hea meel.
9 Aga sina oled see, kes võtsid mind emaihust, sina oled mu lootus mu ema rinnast.
10 Su juurde olen ma üsast peale heidetud oma ema üsast, sina oled mu Jumal.
11 Ärge lahkuge minu juurest, sest viletsus on lähedal, sest pole kedagi, kes aitaks.
12 Mind ümbritsesid palju härgasid, Baasani härjad ümbritsesid mind.
13 Nad avasid oma suu minu vastu nagu möirgav lõvi.
14 Mind valati välja nagu vett ja kõik mu luud olid paigast ära, mu süda muutus nagu vaha, see sulab mu sisikonnas täielikult.
15 Mu jõud kuivas nagu kivi ja mu keel klammerdus mu suu lae külge. Ja sa tõid mu alla surma mulda.
16 Sest koerad ümbritsesid mind, kurjategijate seltskond ümbritses mind, nad läbistasid mu käed ja jalad;
17 Ma võin loetleda kõik oma luud, mida nad vaatavad ja jälgivad mind.
18 Nad jagasid mu riided omavahel ja heitsid mu riiete eest liisku.
19 Aga sina, Issand, ära pöördu, sina, mu jõud, kiirusta mulle appi.
20 Vabasta mu hing mõõgast, mu ainus hing koera jõust.
21 Päästa mind lõvi suust ja kuula mind, päästa mind ühesarviliste loomade sarvedest!
22 Ma räägin sinu nime oma vendadele koguduses ja ma kiidan sind.
23 Teie, kes te kardate Issandat, kiidake kogu Jaakobi sugu, kiidake teda ja kartke teda, kogu Iisraeli sugu!
24 Sest ta ei põlganud ega pööranud kõrvale kannatanu kurbust ega varjanud oma nägu tema eest, vaid kui ta tema poole hüüdis, kuulis ta teda.
25 Sinust algab minu kiitus suures koguduses, ma esitan oma soovid nende ees, kes teda kardavad.
26 Vaevased söövad ja nad saavad kõhu täis ja kes teda otsivad, kiidavad Issandat: teie süda elab igavesti.
27 Nad peavad meeles ja pöörduvad tagasi Issanda juurde, kõik maa ääred ja kõik rahvaste suguharud kummardavad teie ees.
28 Sest kuningriik on Issanda päralt ja ta valitseb rahvaste üle.
29 Nad söövad ja kummardavad, kogu maa rasv kummardab tema ees kõik, kes laskuvad maa alla, ja keegi ei saa oma elu hoida.
30 Hilisematest saavad tema orjad ja nad kirjutatakse Issandas kirja tema enda põlvkonnana.
31 Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust sündivale rahvale, sest ta tegi seda.