Neitsi Maarja taevaminemispüha tähistatakse 15. augustil
Nagu teada, andis meie Issand Jeesus Kristus ristil käsu ja Neitsi ema võttis vastu Evangelist Johannes oma majas, kus ta elas koos oma venna Iakovose ja ema Salomega, kes oli Neitsi sugulane.
Kui saabus hetk tema maise elu lõpetamiseks, andis Issanda ingel (traditsioon ütleb, et see oli peaingel Gabriel) talle kolm päeva varem teada.
Jumalaema rõõm oli suur, sest ta kohtus oma ainusündinud Poja ja kõigi inimeste Jumalaga. Nii ta läks ja palvetas Õlimäele, kus ka Issand Jeesus tavatses palvetada.
Seejärel naasis ta Johni majja, kus teatas oma eelseisvast hukust.
Pärimus ütleb, et kolmandal päeval pärast ingli ilmumist, veidi enne Neitsi uinumist, ei viibinud apostlid kõik Jeruusalemmas, vaid kaugetes paikades, kus nad evangeeliumi kuulutasid.
Siis haaras äkiline udu nad kinni ja tõi nad kõik voodi ette, kus Neitsi lamas ja oma und ootas.
Koos apostlitega tulid areopagiit Dionysios, püha Ierotheos, Dionysiose õpetaja, apostel Timotheus ja teised teosoofilised hierarhid.
Kui ta magama jäi, panid nad psalmide ja hümnidega ta Ketsemani hauda. Kuna jumaliku majanduse järgi ei viibinud üks apostlitest (Thomas, nagu traditsioon ütleb) Theotokose matustel, palus ta haud avada, et ka tema saaks Neitsi ihu kummardada.
Nii avasid nad kolme päeva pärast haua ja avastasid üllatusega, et Neitsi Maarja tõusis füüsiliselt üles ja viidi taevasse.
Ja loomulikult hüüatab kogu inimkond tänu oma saatkondade eest Päästja Kristuse juurde: "Rõõmustage, eluema."